Eile ostsin endale uue jalgratta ja täna juba sõitsin kummi katki. Kuradi idikad kes pudeleid puruks peksavad. Hea oleks need killud neile persse toppida. :S
28. mai 3 comments
7. aprill Leave a comment
14. veebruar 1 comment
Olen omadega kutu.
Kõik on perses.
Kogu moos.
K.
15. november 5 comments
Elu möödub kohutavalt kiiresti. Alles oli oktoober ja nüüd on käes novembri keskpaik. Kas ma tõesti olen juba peaaegu 2 nädalat Õismäel elanud. Kummaline.
12. oktoober Leave a comment
Täna on kuidagi kurb olemine. Elu oleks nagu seisma jäänud. Korterit pole ma leidnud. Puhkus sai läbi ja sügisesed tormid on kohale jõudnud.
4. oktoober 1 comment
Live Tomorrow
It’s cold around me, the night is young
The sun has fallen and I’ve become
The lonely one
The moon is dancing among the clouds
And my knees are shaking,
And my dreams are braking
But I know I live
But i know i live, today
I know we could live tomorrow
But I know I live today
I know we could live tomorrow
But I don’t think we should wait, no…
I know we could..
Taking my life in my hands!
(The power who has it?)
Taking my life in my hands!
(The power who has it?)
I don’t like to wait!
No, i don’t like to wait!
It’s happening, It’s happening…
I know we could live tomorrow
But I know I live today!
I know we could live tomorrow
But I don’t think we should wait!
La-la-la, love
5. september 2 comments
Eile soovitas K mul mingi hobi leida, et siis sellega ma saaksin oma vaba aega sisustada. Täna tuli mulle pähe, et mul on juba ammu hobi olemas, animete ja multikate vaatamine.
Praegu on käsil “Avatar – The Last Airbender“. Täitsa vaadatav kraam kuigi ameeriklaste tehtud.
2. september Leave a comment
Tundub, et sügis on saabunud.
Öösel, telgis oli Püüton-Muhvi kaisus ikka päris mõnus magada.
22. august 2 comments
Kuidagi sitt olemine on. Hakkan vist haigeks jääma. Meeleolu on ka miinustes. Tahaksin suuta ja osata ühte inimest aidata aga ma ei oska. Ei oska ja kõik. Isegi kui ta seda tahaks, et just mina teda kuidagigi aitaksin ei taha ta seda. Paistab, et mu roosakad prillid hakkavad värvuma mustaks. Nii, nüüd on minu kord ennast kerra tõmmata ja maailmast eemalduda, kapselduda. Aga kes mind aitab? Mitte keegi. Olen üksi.





