Inimese süda on nagu adventkalender. Paljude väiksemate ja suuremate akendega. Ainus vahe adventkalendri akende ja enamus inimeste südameakende vahel on see, et inimestel need aknad sulguvad järjest, aga advendi omal need avatakse. Mida vanemaks inimene saab, seda vähem on tal neid avatud hingeaknaid. Mõnel isendil puuduvad nad üldse. Elu on nad sellisteks teinud. Paljud püüavad ennast petta, väites et nad ei saa kunagi täiskasvanuks ja jäävad alati oma hingelt lasteks. Samas oskavad nad raha lugeda ja teiste elu kritiseerida. Aga kas laps oskab neid asju teha? Kas laps tunneb palgakõrgendusest ja ametikohal kõrgemale jõudmisest rõõmu? Ma arvan, et mitte. Laps tunneb lihtsatest ja temale arusaadavatest asjadest rõõmu. Mnjah.
Loetud tundide pärast lõppeb aasta 2007 ja algab uus 2008 aasta. Lõppev aasta oli lahkumiste aasta. Vähemalt minule oli ta täis loobumisi kellestki või millestki. Loodan, et aasta 2008 tuleb parem. Ei, ma usun, et ta tuleb parem. Ta lihtsalt peab tulema parem.
taustaks ümises: The Cure – Close to Me

