Archive for detsember 9, 2007

Unenägu.   Leave a comment

Ma ei ole juba ammu mingeid unenägusid näinud. Vähemalt ma ei mäleta neid. Aga täna hommikul kui ärkasin tuli unes nähtu ja kuuldu mulle väga erksalt meelde. Nägin et olin Viru väljakul bussipeatuses, Musumäe kõrval ja ootasin bussi, et koju sõita. Ilm oli sügisene. Äkki kuulsin väga selget ja tugevat meeshäält mis ütles “See oli minu otsus. Mina otsustasin nii.” Nägin B seismas teiselpool teed ja tundus, et tema oli see kes seda ütles. Jäi mulje et ta on kellegi armastusest loobunud. Loobunud armastamast inimest kes teda armastab ja valinud teadlikult teise tee. Siis äkki kuulsin eemalt kahte naist kahjurõõmsalt itsitamas. Tundus nagu J ja K oleksid millegi üle siirast kahjurõõmu tundnud. Suunasin oma pilgu itsitamise poole ja nägin hoopis L kes seisis minu kõrval ja kuulas vanast kasettmagnetofonilaadsestplayerist muusikat. Ma ei tea, mulle tundus nagu B oleks minust loobunud. Sellel hetkel vähemalt mulle tundus nii. Ma vihastasin haarasin L käest tema playeri ja viskasin selle vastu Musumäe seina puruks. Otsustasin jala koju minna. Kusagilt haarasin endale oranži lina ja panin selle endale ümber ning sammusin edasi. Peatusin Võidu väljaku bussipeatuses ja vaatasin kas keegi tuleb mulle järgi või mitte. Ei tulnud. Olin üksi ja uni lõppes.

Veidraid asju võib unes näha. Tegin ka omad järeldused sellest mida nägin. Muideks, oranž pidi olema loobumise värv. Ju siis ka mina olen loobunud millestki või kellestki. Ja üksinda jäämine unenäo lõpus tähendab ainult seda, et ma jäängi igavesti oma teistpoolt ootama. Nii see vist ongi. Elu on selline. Ma ei ole oma välimuselt atraktiivne ega ka hea suhtleja oma loomult, et ma kellelegi meeldima hakkaksin. Olen üksik müürilill.

Advertisements

Posted detsember 9, 2007 by eruvyreth in unenägu