Tänavune advandiaeg on kuidagi vaikne ja rahulik. Nagu polekski jõulud tulemas. Mitte mingeid ootusi ega lootusi pole südames ega hinges virvendamas. Lihtsalt vaikus on. Ma ei ole isegi ühtegi küünalt põletanud. Mandariinide asemel kostitan ennast hoopis pomelotega. Jõulumasendust ei tunne. Kohe mitte midagi ei tunne. Vaikus. Jõulukinke võtan naeratades vastu aga lahti ei tee. Panen nad lihtsalt kõrvale. Sest tean et ma ei saa kingiks üheltki inimeselt seda mida ma tõeliselt tahan. Lihtsalt nad ei saa mulle seda kinkida, isegi kui nad seda väga tahaksid. *muigab*

Oleks juba teisipäeva õhtu. Kolmapäevast alates kuini esmaspäevani on mul mõned päevad vabad. Saan rahus kodus koperdada. Võib-olla.  🙂

Igatsen taga oma sebrasid. Eriti neid kes on kaugel. 30 minutilised ja 1 tunnised telefonikõned on päästerõngad argihalluses. Isegi siis kui püütakse mulle moraali lugeda.  😉  😀  Sebrad ma armastan teid väga. Andestage mulle mu isekus ja kõiksugused kiiksud.  😛  🙂  Loodan teid varsti näha.

Lähenevate jõulude puhul üks ajakohane lugu.  😛  Santa

Kallis rahvas, tulge doonoriks! Jõulud on suure kolinaga tulemas ja verivorsti on vaja lauale panna.   😛   😀

Enamasti on ilusa välimusega mehed väga vastiku iseloomuga. Vaatavad “hallidele hiirtele” ülevalt alla. Hea kui põlastavalt ei suhtu. Mnjah. Võtsin täna ühelt selliselt verd. Väga üleolev tüüp oli.

Väike mõte mille leidsin orkutist. Kõik naised on loomult inglid. Kui neil aga tiivad murtakse, istuvad nad luua selga.  Aga kuidas on lood nende naistega kes on sünnist saati luua seljas?

 

Film “Twilight” punnitas 10 / 7,1  pallikest välja. Ei meeldinud see film mulle. Kuidagi lahjaks jäi. Raamat on etem.  😛

Iron & Wine – Flightless Bird, American Mouth

Mu MSN lendas täielikult ämbrisse. Egiptusest toodi mulle Anubise kujuline külmikumagnet. Kööki on hiir elama asunud. Reedel on jõulupidu, verekeskuse töötajatega. Midagi ilusat ja pidulikku pole selga panna, peo puhul. Tõmban oma vanad teksad jalga, T-särgi selga, tossud varba otsa ja asi vaska.

Jõulud lähenevad suure mürina ja kolinaga. Poed on rahvast pungil täis. Meeletu ostlemine käib. Otsustasin et sellel aastal ei tee kellelegi ühtegi jõulukinki. Aitab tobedate kingituste tegemisest. Kui keegi midagi tahab siis muretsegu endale see asi ise. Ja kui ta väga soovib et see oleks just minu poolt kingitud siis kirjutagu ise minu nimel endale kaart kingile juurde. 😛 VOHH!

Mõttes tegelen juba järgmise aasta jaanuari ja veebruariga. Jaanuari alguses tuleb juubel sebral. Veel on jaanuaris paaril korral kaunist Tšaikovski muusikat. Veebruaris tuleb minul endal juubel. Elus saadakse ainult korra 35 aastaseks. Kogu südamest loodan, et mu sünnipäeval ja sellele järgneval nädalavahetusel on õues korralik talv koos lume ja külmaga. Plaanid on suured, aga kas ma ka kõike teen nagu ma omas peas olen praegu mõelnud, seda ma veel ei teagi. Aega veel selle kiire asjaga on.

taustaks ümises: Enya – O Come, O come, Emmanuel