K*R*T! Mul on kõrini Tallinnast ja tallinnlastest. Kohati on selline tunne et topin oma seljakoti vajalikke asju täis ja lihtsalt jalutan minema. Eemale kõikidest kohustustest. Lähen metsade ja mägede taha, sinna kuhu jalad viivad.
K*R*T! Mul on kõrini Tallinnast ja tallinnlastest. Kohati on selline tunne et topin oma seljakoti vajalikke asju täis ja lihtsalt jalutan minema. Eemale kõikidest kohustustest. Lähen metsade ja mägede taha, sinna kuhu jalad viivad.
No millega me jälle hakkama saime? 🙂 Tegelt tuleb see tunne aeg-ajalt peale küll, aga samas ka kaob sama kiiresti. Pigem nagu mõneks ajaks eemale ja siis jälle tagasi…
Päikest! (aga nagunii sajab jälle)
Rutiin tapab. Pidevalt on ühed ja samad näod ümberringi. Ja Tallinnas on liiga palju inimesi. Kui saaks siis võtaksin ennast terveks suveks töölt lahti ja rändaksin mööda maailma ringi. Aga see on võimatu.